3.3 Võrrandisüsteemid Saab lahendada asendus-, liitmis- või graafilise võttega 3.4.1 Kaherealine determinant. Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine kaheralise determinandi abil. Avaldist kujul ad-bc nimetatakse kaherealiseks determinandiks ning kirjutatakse tabeliga, milles on kaks rida ja kaks veergu. Nimetajas olevat determinanti nimetatakse lineaarvõrrandisüsteemi determinandiks. 3.4.2 Kolmerealine determinant Kolmerealiseks nimetatakse avaldist a1b2c3+a2b3c1+a3b1c2-a3b2c1-a2b1c3-a1b3c2, mida esitatakse kolmest reast ja kolmest veerust koosneva tabelina. Välja arvutamiseks saab kasutada Sarrusi reeglit. 3.4.3 Determinantide omadused · Determinandi väärtus ei muutu, kui determinandi read kirjutada veergudena (järjekorda muutmata). · Kahe rea (või kahe veeru) vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks. · Kui determinandi kaks rida (või kaks veergu) on võrdsed, siis on determinandi väärtus null.
y= kui 0, siis on üks lahend; kui =0 ja xy0, siis pole lahendeid; kui =0 ja x=y=0, siis on lahendeid lõputult. 2) Kolmerealine determinant Kolmerealise determinandi võib esitada tabelina, milles on 3 rida ja 3 veergu ning 9 elementi. Kolmerealise determinandi väärtust arvutatakse Sarrusi meetodi abil: a1 b1 C1 a2 b2 C2 = a1b2C3 + a2b3C1 + a3b1C 2 - a3b2C1 - a2b1C3 - a1b3C 2 a3 b3 C3 16 1 2 3 Näide 1: 4 5 6 =159+483+726753429861=45+96+841057248=0 7 8 9 Näide 2: Olgu antud kolmest võrrandist ja kolmest tundmatust koosnev lineaarvõrrandisüsteem: x= x
annaabi.ee 
