Seosenergia on energia, mida tuleb kulutada, et lõhkuda tuum üksikuteks osakesteks. (1MeV) E = M · C 2 Eriseosenergia on ühe tuumaosakese seosenergia. E Er = A 4. , , lagunemine. Kuidas ja millal tekivad, võrrandid. lagunemine tekib siis, kui on rikutud I. stabiilsuse tingimust A Z X 24 He+ ZA--42Y lagunemine tekib siis, kui on rikutud III. stabiilsuse tingimus A Z X -10 e+ Z +A1Y lagunemine tekib siis, kui on täitmata II. stabiilsuse tingimus A Z X + ZAX 5. Radioaktiivse kiirguse omadused ja neeldumisvõime. kiirguse omadused: *neeldub paberilehes *magnetväljas kaldub lõunapooluse poole st magnetväljaga saab kiirguse trajektoori muuta *elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga *inimesele ääretult ohtlik kiirguse omadused:
arvutamine 36. Newtoni seadus kehade jahtumise kohta. dT =−λ( T− K) dt 37. Lineaarne esimest järku DV (definitsioon). Definitsioon: Lineaarseks esimest järku DV-ks nimetatakse DV-t, mis on lineaarne tundmatu funktioonis y ning selle esimese tuletise y’ suhtes 38. Konstantsete kordajatega lineaarsed homogeensed DV (definitsioon). Definitsioon: DV-t kujul a0y(n) + a1y(n -1)+...+ an-1y’ + any = 0 nimetatakse konstatntsete kordajatega homogeenseks n- järku DV-ks 39. Näiteid DV-i rakendustest. 1) eksponetsiaalne kasvamine ja kahanemine 2)kehade jahtumine 3)elektriahelad 4)keemiliste ainete reaktsioonid 5)harmooniline võnkumine 6)vabavõnkumine 7)sundvõnkumne
Esitame selle seose teljestikus y, dy/dt. Niisugust graafikut, kus dy/dt on ainult y-i f.-n, nim.faasidiagr.-ks ja kõverat faasijooneks. y suureneb ajas, liikuda tuleb vasakult paremale. y väheneb ajas, y liikumine vasakule, sest kui dy/dt<0, siis y väheneb ajas. y märgist ei sõltu! Nooled joonisel, kui lähevad üksteisele vastu tasakaalupunkti, kui mitte, ei ole stabiilne. 19. Konstantsete kordajate ja konstantse vabaliikmega teist järku LDV. y´´(t)+a1y´(t)+a2y=b Juht1: erinevad reaalsed juured r1r2 yc=A1er1t+A2er2t , yp=b/a2 Juht2: kordsed juured r1=r2 yc= A1ert+A2tert , yp= b/a2 Juht3: kompleksed juured r1,r2 =h±vi yc= A1e(h+vi)t+A2e(h-vi)t =eht(A1evit+ A2e-vit) , yc=eht(A1cosvt+A2sinvt) yp= b/a2 20. Diskreetne aeg ja diferentsid · Diskreetse ajaga ülesannetes t muutub ühelt täisarvuliselt väärtuselt teisele. Vahepeal loetakse y muutumatuks. Sellest tulenevalt võib t väärtusi tõlgendada kui perioode
annaabi.ee 
