Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- või mereehitised ·Otstarbe järgi: maaparandus- või veemajandusehitistega (Maaparandusehitised kanalid, kraavid, truubid, düükrid jms; veemajanduslikud, mis rajatakse vee kogumiseks, võtmiseks, edasijuhtimiseks, kasutamiseks või mõõtmiseks) ·Ajalise kestvuse järgi: vesiehitised alatisteks ja ajutisteks. Alatisi jagatakse põhi- ja abiehitisteks. Põhiehitisteks loetakse neid, mille purunemine võib põhjustada kogu veesüsteemi või hüdrosõlme avarii. Need on paisud, tammid (nt Hollandis ja New-Orleansis), regulaatorid, ülevoolud ja veelaskmed. Abiehitised on sellised, mille purunemine suurt ohtu ei tekita, vaid raskendab põhiehitiste käitust (nt remondivarjad, veemõõterennid ja -ülevoolud). Veehoidlad...
Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapnik...