Köler ja Tartus J.V Jannsen, palvekirjade saatmise aktsioon, eestvedajaks Viljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J. Adamson ja J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1865. aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel 1866. aastal loodi Estonia Selts 1868. aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne ,,Vanemuises" 1869. aastal esimene üldlaulupidu 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 18821883 läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel
Eestlastel hakkas tekkima tulevikutunnetus ning visioonid tuleva osas, rahvas huvitus ka juba iseseisva riigi tekkimisest ning lootsid selle peale. Korraldati laulupidusi ning rahva ühtsust tõstvaid üritusi ja tegeldi isamaaliste asjadega, mis tekitas rahvas ühtse rahva tunde ning, et neil on ka oma keel, eesti keel. Tekkis eesti haritlaskond ning arenes suuresti raamatukultuur, kirjutati palju eestikeelseid raamatuid. Venestamisperiood Venestamisperiood oli väga halva mõjuga eesti keelele, sest hakati sunniviisiliselt ning süstemaatiliselt inimestele peale suuruma vene keelt. Natukene siiski ka arendati eesti kirjakeelt. Eesti esimese vabariigi aeg Iseseisva riigi loomine mõjus väga hästi eesti keelele ning oli selle arengule kasulik. Loodi esimene eestikeelne ülikool ning ainsaks riigikeeleks sai eesti keel. Sellel ajal kujunes välja ka eesti erialakeel, arenes terminoloogia
edasisele keele arengule. Eesti aja perioodil loodi eestikeelne ülikool ja samuti sai eesti keel ainsaks ametlikuks keeleks Eesti Vabariigis. Iga keele jaoks on ülioluline oskussõnade olemasolu, kuna tehnoloogia areneb kiirelt ning koos sellega ei tohi ka keele areng seisma jääda. Sel perioodil kujunesidki välja erialakeele ning terminoloogia. Eesti keel kirjakeelena muutus avalikuks keelekks kogu üldises elus. Sotsiperioodidest kõige ebasoodsamad olid venestamisperiood ning nõukogude aeg. Venestamisperioodi teeva ebasoodaks just asjaajamiskeele muutmine venekeelseks ning alghariduse, ajakirjanduse ning olukirjanduse mitmekeelsus. Nõukogude ajal oli samuti Vene keelel suur osatähtsus ning suur vene keelt kõnelevate sisserännanute hulk, mis tõi kaasa ka selle, et Ida-Virumaa linnades võis ülekaalukalt kuulda vaid vene keelt. Eesti keele murded hääbusid, v.a. Võrumaal ja saartel. Eesti keel on arenenud selliseks, nagu ta on, pika aja jooksul
Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed Loodi eesti kirjakeel Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi kooseisu Saksa keel kõrvale tõusis vene keel Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid Saksa keel oli asjaajamis keel Eesti keel oli jätkuvalt alalmklassi keel Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond Paljud eestlased saksastusid Venestamisperiood algas 1880.aastatel ja kestis Eesti iseseisvumiseni Asjaajamine muudeti venekeelseks Kolmkeelsus Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist
Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga. 5)Ärkamisaeg(1860-1880)asjaajamis- ja kultuurikeel- saksa keel, eesti keel endiselt alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, raamatukultuur arenes. Kasvas kakskeelsus. Haritud eestlased saksastusid. 6)Venestamisperiood(1880-1920)Asjaajamine, haridus, teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolmkeelsus(eesti, vene, saksa). Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. 7)Eesti aeg(1920-1944)algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ametlikuks keeleks EV territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes, kujunesid välja eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakkelne haridus
ununevad ning sagedased reeglid tulevad asemele 3. Kolmandaks üritavad inimesed olla originaalsed, mille tagajärjel tekivad uued värvikad väljendid, mis ajapikku võivad muutuda grammatika osadeks. 4)Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg ja paar lauset iseloomustamiseks). Sotsioperiood on ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed Venestamisperiood (1880- 1918 Eesti iseseisvumiseni) Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks Kujunes välja kolmeeelsus (vene, saksa ja eesti) Ametliku keelena oli kõrge staatus venekeelel Baltisakslased arendasid oma kultuuri saksa keeles, eestlased eesti keeles. Nõukogude aeg (1944-1991Eesti taasiseseisvumiseni)- perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid kakskeelseteks või täiesti
annaabi.ee 
