Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist? See soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Lämmastiku puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehtede kasv l...
..30%; · lauavees piirmäär 0,001 mg/kg. · puu- ja köögiviljad - 0,2 mg/kg. Raskemetallid: kaadmium (Cd) · kantserogeene ja teratogeenne toime. · ~80% saadakse toidust, 20% suitsetamisest, saastunud õhust. · Närvisüsteemi mürgistuse põhjustab 14-15 mg, surma 0,03-0,04 g. Cd on tunduvalt mürgisem kui plii või elavhõbe, asendab luudes kaltsiumi. · põhiliselt saadav taimsetest toidust, enim seentest; algallikaks ka taimeväetised ja fungitsiidid; · satub toitu keraamika glasuurist, · eraldub plasti, värvainete, kummide jms töötlemisel ja/või põletamisel, · looduslikuks saasteallikaks on vulkaanid Raskemetallid: plii (Pb) · mõjutab peaaegu kõiki organeid inimorganismis; haavatavaim on närvisüsteem; · keskmine sisaldus inimorganismis ~ 0,8 g (ajus, neerudes, maksas, veres, luudes). · Päevas võib lisanduda 0,06...0,5 mg; millest enamus (~42%) saadakse tahke toiduga;