Ballett
lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. Balleti rajajaks peetakse 17.sajandil
Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XIV, kes armastas eriti tantsu ning sellepärast oli ka
tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Louis XIV esines esmakordselt balletis
kolmeteistkümneaastasena, kuid tema kuulsam osa oli päikesejumal Apollon ,,Kuninglikus
ööballetis" 1653. aastal ning see ballett kestis 12 tundi. Sel ajal võisid balletti tantsida ainult
mehed. Päikesekunigas hakkas 1661. aastal riiki ilma peaministrita juhtima ning 1672. aastal
rajas Kuningliku Tantsuakadeemia Pariisi, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal
kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks ning paljud sammud on
klassikalises balletis püsinud tänaseni. 1681. aastast võisid tantsima hakata ka naised.
1.2 Ballett 18. sajandist 19. sajandi keskpaigani
Paljud vanad balletid põhinevad Kreeka ja Rooma legendidel. Ballett ,,Marsi ja Veenuse