Eesti kirjandus II kevad
Eesti kirjandus II kevad
I loeng
Kuuekümnendad – sula
EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur,
stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi
esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord
proosas.
1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini
isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja
hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond
peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest
ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar
varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud –
viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi
tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab
55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas
lühenema (kui keegi elav a...