Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et seda vältida? Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust. Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia kõrvale jätta, siis on ilmselge fakt, et probleem on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt kuradme oma riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et osata hinnata meie kodukoha puhast ve...
Kalandus 1. Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territor...
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademei...
annaabi.ee 
