Kategooria makroökonoomia - 15 õppematerjali

Arutelu 1.2 ja 2.1 Makroökonoomika

Arutelu 1.2 Analüüsin järgmist väidet: „Ameerika Ühendriikide koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900. Seega võib öelda, et Ameerika Ühendriikide elanikel on elu praegu 800 korda parem kui aastal 1900.“ Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. SKP suureneb, näiteks tänu tootmismahu suurenemisele – majanduslikule kasvule. SKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi iseloomustab riigi majanduslikku arengut. Seega ei saa väita, et kui koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900, et siis on ka elanikel elu praegu 800 korda parem kui oli seda aastal 1900. RKP näitab, kui palju kaupu ja teenuseid toodeti konkreetses riigis (antud juhul Ameerika Ühendriigis) registreeritud ettevõtjate poolt, ning pole oluline, kas fi...

Makroökonoomika küsimused

Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused  Ei arvesta vaba aega  Ei arvesta varimajandust  Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...

Ökonomeetria-BA.

Ökonomeetria-BA. Harjutusülesande koos lahendustega Koostanud: Tiiu Paas Ülesanne 1. Analüüsime regressioonimudelit Yi  800  0.93 X i  50 Di  0.01Di X i uˆ i , i  1,2,..,100 , (t ) (22.54) (2.34) (0.56) R 2  0.82, F  15.342 ( p  0.001) kus Y – küsitletu tarbimine eurodes, X – küsitletu sissetulek eurodesning D – küsitletu sugu (D = 1, kui mees ning D = 0, kui naine); t – statistiku kriitiliseks väärtuseks on t 0.025,96  1.99 . Vastake järgmistele küsimustele ning põhjendage vastuseid a) kas mudel on statistiliselt oluline olulisuse nivool 0.05; mida saate öelda mudeli kirjeldatuse taseme kohta. b) millised muutujad on statistilised olulised olulisuse nivool 0.05; c) Leida muut...

Reklaamid kui internetis edu saavutajad

Reklaamid kui internetis edu saavutajad Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel . Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga . Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga . Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Kuidas sai interneti reklaamidest multi-miljoni dollariline tööstusharu? Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis ...

Makroökonoomika kontrolltöö 90min

Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv ...

Rahapoliitika - makroökonoomika

Valikvastustega küsimused

Makroökonoomika kodutöö

Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab ekspor...

Makroökonoomika konspekt

Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...

Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused

Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunu...

Lõuna-Aafrika Vabariigi majandusesitlus

Lõuna-Aafrika Vabariik  Üldiselt Pindala: 1 219 090 km² Rahvaarv: 48 810 427 Pealinn: Pretoria Riigikord: presidentaalne vabariik Riigikeeled: afrikaani, inglise, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele  President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942  SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011)  Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010)  Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat  Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis.  Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga ...

Majanduse planeerimine – makromajanduspoliitika

Majanduse planeerimine – a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse makromajanduspoliitika vähendamine. Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille küsimus ette! muutmine on Riigikogu pädevuses. 1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või jaotust ühiskonnas, maksus...

Makroökonoomika valemid

1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse  Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes).  Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport  SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D  RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)  GNDI = RKP + TRf TRf – net...

Makromajanduse ülesanne

Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4     On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213 ...

Makroökonoomika

Makromajandus analüüs

1. Milline on tänane Eesti majanduspoliitiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Poliitiline keskkond - Eesti poliitiline olukord on valitsuste vahetumisest hoolimata olnud suhteliselt stabiilne ning välis- ja majanduspoliitika järjepidev. Poliitilises keskkonnas võetakse aeg- ajalt ette seadusemuudatusi, mis avaldavad märkimisväärset mõju ettevõtetele. Seaduste ja muude regulatsioonide muutumine puudub sageli just logistika valdkonna ettevõtteid. Üldiselt sobib meie majanduspoliitiline keskkond logistika valdkonnale hästi, kuna peaaegu kogu Euroopa on viisavaba ning logistiliselt ideaalne koht optimeerimiseks. Kuigi kõik ei ole koguaeg nii ilus. Kui tuua näiteks põllumajandussektori, siis suurim turg mõned aastad tagasi olid Venemaa, kuid praegune poliitiline olukord on viinud sinnani, et Venemaa turgu pole võimalik kasutada ja seetõttu on näiteks põllumajandus ettevõtted raskes seisus. Kuid logistika vald...