Pistesääsklased
võivad leida. Samuti võivad sääsklased oma pistetega edasi anda erinevaid pisikuid ja
parasiite.
Pistesääsklaste sugukond on suhteliselt suur, maailmas võib leida üle 3500 liigi. Neid esineb
pea-aegu kõigis kliimavöötmetes, puuduvad vaid kõrbetest, sest vastsed elavad vees, samuti
vajavad valmikut suurt õhuniiskust.
Eestis on teada neli liiki pistesääsklasi:
· Hallsääsk (Anopheles maculipennis)
· Laulusääsk (Culex pipiens pipiens)
· Linnasääsk (Culex pipiens molestus)
· Metsasääsk perekonnast (Aëdes)
Verd imevad ainult emased sääsed. Emase sääse kehas valmib umbes 300 muna, mis
munetakse seisvasse vette.
Referaadi ,,Pistesääsed" eesmärk on anda konkreetne ja põgus ülevaade pistesääsklastest
(Culicidae) bioloogiast ja kehaehitusest.
Pilt 1: Pistesääsklane. Naturephoto-cz, 2014.
2. Kehaehitus
2.1 Vastsed
Vastse keha koosneb kolmest osast, mis on omavahel selgesti eristatavad: pea, rindmik,
tagakeha
annaabi.ee 
