Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulp...
KRIITILINE VAADE VÄIKESTELE TÜDRUKUTELE MÕELDUD RAAMATUTELE Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eesmärgid ja ootused............................................................................................. 4 Raamatute illustratsioonid...................................................................................... 4 Lasteraamatute pealkirjad...................................................................................... 5 Lõpetamata tegevused........................................................................................... 5 Palju roosat............................................................................................................. 5 Lugejate vanus..............................
Tunded: “Emme, kallis oled” “Kadedus” “Headus” “Armastus” 11. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? Teiste mõistete määratlematus ( nt kes on laps? mis on kirjandus?) Lastekirjandusel on kõik belletristikale omased jooned ( eepika, lüürika, draama) Kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele ( kui laps loeb telefoniraamatut või vaatab reklaamkataloogi) 12. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lugeja vanusega arvestamine Lugeja sooga arvestamine Ideed lihtsamas vormis Lapse tähelepanuga arvestamine Mustvalged tegelased Vormieksperimendid (lapse avatus) 13. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius “ Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (80 juttu ja luuletust)
Hiljem tappis ta nõia ära ja päästis ka teised tütred ära. Kullakerad jagas ta tütarde vahel ära. Õpetus: hea võidab kurja 4. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? ● teiste mõistete määratlematus (nt kes on laps? mis on kirjandus?) ● lastekirjandusel on kõik balletristikale omased jooned (eepika, lüürika, draama) ● kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele (kui laps loeb telefoniraamatut) 5. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? ● lugeja vanusega arvestamine ● lapse tähelepanuga arvestamine ● lugeja sooga arvestamine ● mustvalged tegelased ● ideed lihtsamas vormis ● vormieksperimendd (lapse avatus) 6. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. ● 1641. aasta- esimene eestikeelne aabits ● 1782. aasta- Fr. G
VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
Kristiina Kass „Nõianeiu Nöbinina“ Nöbinina oli suure ja kurja nõia Rumilda laps. Nõialapsed mitte ei sünni, vaid kooruvad munadest. Sellel ööl, kui Nöbinina koorus, juhtus midagi väga erilist – keset pilkast pimedat ööd hakkas järsku päike taevas paistma. Kõik nõiad pidasid seda halvaks märgiks. Vastsündinud nõialast vaadates nägid nad, et väike nõid oli sileda roosa nahaga ja väikse imearmsa nöbininaga tüdruk. See aga polnud ühele nõialapsele sobiv. Väikest nõiatüdrukut hakatigi tema nina pärast hüüdma Nöbininaks. Nöbinina kasvas koos teiste nõialastega, kuid tema ema tundis oma lapse pärast suurt häbi. Nöbinina oli liiga ilusa ja ka nõiakoolis ei nõidunud ta koledaid asju nagu teised nõiad, vaid kauneid vikerkaari ja muud sellist. Samuti keeldus ta söömast nõidade toitu – ämblikke, vihmausse, putukaid. Kui Nöbinina täiskasvanuks sai ja nõidade kooli lõpetas, siis viskas ema ta kodust välja. Tal oli hea mee...
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerim...
Kristiina, see keskmine 1. Mille vastu oli Imbi allergiline? - Maapiima 2. Keda nägi Helen metsaserval? - Vanaema pügatud lammast 3. Mis oli isa ja Kristiina ostetud koera nimi? - Piiga 4. Keda käisid lapsed haiglas vaatamas? - Vanaisa 5. Mis tähte ei osanud Imbi öelda? - „R“ 6. Mille ostmiseks kogus isa raha ? - Auto 7. Miks ei võetud Kristiinat muusikakooli? - Sest ta peab veel oma kuulmist ja häält kontrollima.
Kõik on rahul ja rõõmsad. Poolsada aastat, mis lahutavad Pinocchiot Buratinost, on muutnud ka nuku eneseteadlikkust ja unistusi. Olla inimene pole enam nii oluline. (Kumberg 2007) 10. Inglise lastekirjanduse “kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus. Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine. Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud. 11. Nimetage nn
Perrault, Vennad Grimmid, Andersen Charles Perrault(1628-1703) Prantsuse akadeemia liige, kuninga õukonnaliige(kuninga kirjutaja), jurist. Peetakse muinasjutu zanri loojaks. 1697. aastal ilmusid 8 muinasjuttu, ,,Möödunud aegade lood". Teost tuntakse ,,Haneema juttudena"(aastaarv tähtis pedakoogika ajaloos). Algab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabasteg...
· 30-ndatel ka "Taluperenaise" lisas "Laste Maailm" · Esimene, kes nii sügavalt huvitus folkloorsetest lastelauludest. Avastas folkloorse lastelaulu. · Rahvalaulule tuginedes algatas K. E. Sööt 20.saj esimestel kümnenditel eesti lasteluule klassikalise traditsiooni, mis on elujõuline tänapäevani. · Esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga. o Kui varasem lasteluule (ja lastekirjandus üldse) oli olnud valdavalt ratsionaalne ja õpetlik, selle kõrval ka lõbustav, siis K. E. Sööt lähtub tunnetest, eelkõige armastusest lapse vastu, olles selleski suhtes lähedane rahvaluulele. o Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. Luuletaja kõneleb lapsega
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresi...
TIMM THALER EHK MÜÜDUD NAER James Krüss 1.Millised olid Timmi suhted kodustega? 2. Kuidas sattus Timm hipodroomile kihla vedama? 3. Millise kummalise lepingu sõlmis Timm L.Tarukiga kastanite all, hipodroomi kohvikus? 4. Mida see leping ette nägi? 5. Kas Timmi arvates oli see kasulik leping? 6. Miks tahtis Timm minna laia maailma mere asjandust õppima? 7. Kas ta igatses oma naeru tagasi? 8. Kes oli Kreschimir ? 9. Kuidas Timmist sai rikas pärija? 10. Kuidas Timm oma naeru tagasi sai? 11.Mida andis Timmi naer L.Tarukile ? 12.mis on Palmaro ? 13.Millest rääkis ,,Kleepluige muinasjutt``? Vastused: 1. Võõras emale ja Ervinile Timm ei meeldinud ja Timm sai võõrasemalt tihti pahandada. 2. Timm leidis maast viiemargalise ja ruudulises ülikonnas mees kutsus ta hipodroomile hobuse peale kihla vedama. 3. Sellise lepingu, et Timm müüb oma naeru L.Tarukile. 4. See nägi...
Ükssarvik Leila Elas kord üks vaene ükssarvik Leila, kelle elu oli väga õnnetu. Ükssarvikute kuningriigis ei olnud tema jaoks ruumi ja mitte keegi ei hoolinud temast. Kui Leila oli pisike beebi, surid tema vanemad küttimise tagajärjel ning sellest ajast peale on Leila pidanud üksi hakkama saama. Tema elu suurim soov oli saada oma vanemad tagasi. Ühel kaunil päeval jalutas Leila jõe ääres otsimas hommikusööki. Jõe kaldalt paistis uhke kuningriik, kuhu Leila polnud kunagi sisse näinud. Jões märkas ta äkitselt helendavat ja läikivat kivikest. Suure uudishimu tõttu, mille ta päris oma emalt kappas Leila jõkke ja tõi selle läikiva kivi kaldale. " Huvitav, mis asi see selline on?", mõtiskles Leila. Järsku hüppas põõsa tagant välja väike siil, kes ainult torises pahaselt ükssarviku peale. "Anna see siia, see on minu oma", ütles siil pahaselt. "Aga milleks sul seda vaja on?", ei jätnud Leila jonni. "See toob mulle õnne ja t...
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja ...
KONTROLLTEST 1. Teema ,,Eeposte lastetöötlusi" 1. Nimetada/selgitada väärtusi, mida annavad edasi eeposed ja müüdid (ühe loetud raamatu põhjal). ajalugu, ausus, hoolivus, töökus, väärikus, lugupidamine 2. Mis on eepos? Missugused on eepose ja selle ümberjutustuse erinevused? Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary - orvuks jäänud laps, kes tul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
