Kräss Kräss on Eesti rahvakultuuris kerakujuline rippkaunistus, mida riputati rehetare lakke jõuludel, pulmadel ja simmanitel. Krässi moodustas kartulisse või naerisse kiirjalt torgatud kõrred või lilleõied. Jõulukrässi valmistamine Vahendid: toores ümmargune kartul, erinevaid kõrsi ja kuivatatud lilli või muud sobivat kuivmaterjali, nuga, puutikk, nõel. Töö käik: Kui su kartul pole ümmargune, siis koori see ümmarguseks. Torka kartulisse puutikk nii, et see jääks tugevasti püsima
hingatagi, oodates, mida ema vastab jõulukestele, kui küsitakse, kas lapsed lugeda oskavad. Ema ütles siiski: "Jah, oskavad", siis oli ka rõõm täielik. Salaja oli siiski natuke hirm, et ema valetas: mul polnud ju lugemine üsna selge, kartsin, et sulane viib heinad jälle toast välja." Söögilaua alla tõi peremees matitäie kaeru, et sellest jõuluhommikul hobustele jagada. Läänemaal oli laste ülesandeks õlejuppidest jõulukroon või kräss meisterdada ning laua kohale lakke riputada. Laua peale aga asetas perenaine vastküpsetatud jõululeiva, mida seal alles hoiti pühadeaja lõpuni. Seegi jagati kariloomadele kas kolmekuningapäeval, kui jõuluaeg möödas, või kunagi hiljem vastlapäeval, või alles kevadel esimesel karja väljalaskmise päeval. Maaperedes on kestnud kohati tänapäevani komme loomadele leivatükke jagada juba jõuluööl või esimese jõulupüha hommikul. Perelauale jäeti toit kogu ööks
annaabi.ee 
