Gerardus Mercator Koostas: Annika Birk Juhendas: Kiira Mõisja Tartu, 2010 Sissejuhatus Valisin teemaks G. Mercator ja tema kaardid, kuna pole varem kuulnud temast ja tema eluloost. Juttu tuleb nii Mercatori elust kui tööst kartograafina. G. Mercator 05.03 1512 02.12.1594 Click to edit Master text styles · Flaami kartograaf Second level Third level · Sündis Rupelmondes Flandria krahvkonnas. Fourth level Fift...
väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise tehnikad ja kujutusviisid, kaardilugemise õpetamine), valmistamisega ja kasutamisega. c. Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart. 14. Mis on kartograafia harud? a
andmekandjatele. Traditsiooniliselt on nad köidetud raamatuvormi, aga tänapäeval paljud atlased on multimeedia formaadis. Tavaliselt on atlas kollektsioon maa- või regiooni kaartidest, kuid on olemas ka atlaseid teistest planeetidest päikesesüsteemis. Atlasi võime liigitada kujutatud ala suuruse (maailma, riigi oblasti jne atlas), sisu (üldgeograafilised, komplekssed, eriatlased) ja otstarbe järgi (teatme-, kooli-, turismiatlased). Erinevaid sajandeid kartograafia ajaloos ilmestavad erineva sisu ja tähtsusega atlased, mis on koostatud väga erinevate isikute poolt. 3 Atlase Mõiste Atlase mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Gerardus Mercator. Ta kasutab seda terminit 1595. aastal postuumselt ilmunud teoses ,,Atlas sive cosmographicae meditationes de fabrica mundi et fabricati figura". See oli viieosaline maailmaatlas, mida võib nimetada
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) A-B 7,5 1875 750 3750 150 B-C 9 2250 900 4500 180 C-A 7 1750 700 ...
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1. Leian laboratoorses tööd number 1 märgitud kolme punkti (A, B ja C) geodeetilised ja ristkoordinaadid. Mõlemad koordinaatide süsteemid on märgitud antud kaardi kaardiraamile ristkoordinaadid mustaga, geodeetilised punasega. Koordinaatide väärtusi tuleb lugeda lõunast põhja ja läänest itta. Geodeetiliste koordinaate tähisteks on laius B ja pikkus L, kus B vastab X- teljele ning L Y-teljele. Ristkoordinaatide puhul on X-i väärtus alati seitsmekohaline ja Y-i väärtus kuuekohaline. Ristkoordinaatide leidmiseks tõmban esmalt ühest punktist kaks joont musta raamistikuni nii, et joonestatav joon oleks paralleelne ristkoordinaatide ruudustikuga. Seejärel jälgin, kus lõikavad tõmmatud jooned X- ja Y-telge. Näiteks punkti A puhul lõikab tõmmatud joone X-telge 6589 ja 6588 vahel, neist viimane saab ristkoo...
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=H...
Laboratoorne töö nr. 6 Plaani koostamine Selleks, et saaksin hakata plaani joonestama, on vaja konstrueerida koordinaatide ruudustik. Selleks vaatlen punkte SM-6 ja PP-3-e, mille koordinaate eelmisest praktikumist tean (vaata tabel1), ning leian kummal on väikseim koordinaat, vastavalt siis X min ja Y min. Ümardan väärtuse. PP-3 SM-6 X=6475557,035 X=6475550,609 Y= 657537,628 Y=657545,200 H=53,408 H=56,195 Seega saan, et X min = 6475551 ja Y min = 657538. Seejärel paigutan paberile kuus risti, millest kõige alumisem vasakul paiknev ristike saab endale väärtuseks koordinaadid X min ja Y min. Ristikeste suurus on 1*1cm. Arvutan mõõtkava, ...
Laboratoorne töö nr. 7 Nivelleerimine Nivelleerimise ehk kõrguskasvu mõõtmisel on olulised ilmastikutingimused. Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse ...
Laboratoorne töö nr. 8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES I 7 10 12 2 4 5 NUMBER 12 1280 2160 1540 2380 1980 1530 Seejärel leian kõrgused. Tagasivaateks on alati punkt A. Kõrguste leidmiseks lahutan punkti A lugemist teiste punktide v...
Laboratoorne töö nr. 9 Pindade määramine Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutan saadud plaanil punktide ühendamisel tekkinud tüki pindala, kasutades selleks saadud punktide koordinaate. Allolevas tabelis vastab punktile 1 SM- 1, punktile 2 SM-3, punktile 3 SM-6 ja punktile 4 SM-8 koordinaadid. Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud...
kaardid · Kujutusviis: punkttihedus, sümbolkaardid, vookaardid, horopleetilised, isopteetilised, areaal, tunnustaust, dasümeetrilised · Kasutusviis: alusK, kontuurK, tuletisK · Tootevorm: digitaalK, arvutiK, paberiK, rastegraafika, tabelid, DEM, DTM, tardK, analoogK, plaan, fotoKaart 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise: manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/ digitaalset tehnoloogiat 12. Millega tegeleb, mida uurib kartograafia? Kartograafia= (kunst+teadus+tehnika)/uurimine. Tegeleb kaartide uurimisega (kes, kuidas, milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu ja teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise....) Tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega, andmete visualiseerimisega 13
MI.0208. Koostas: Anton Makarjev Juhendas: lektor Kiira Mõisja Tartu 2011 Sisukord 1.Sisukord........................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..................................................................................................................3 3.Vene kartograafia kuni 16. sajandi...............................................................................4 4.Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand.......................................................................8 5.Venemaa kartograafia 19. sajandil..............................................................................16 6.Kasutatud kirjanduse loetelu.......................................................................................17
üldistusastmega nähtused. Eesmärgiks on lihtsustada kaardipilti lõppkasutaja jaoks, tuua välja (keeruka) nähtuse põhiolemus. Kuigi kaardipilt võib olla lihtne, nõuab legend tavaliselt tugevat seletamist või lahtimõtestamist) 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Analoog ehk tavakartograafia ja digitaal ehk arvutikartograafia. Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/digitaalset tehnoloogiat. (Mis on analoogkaart? Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart). 12. Millega tegeleb, mida uurib kartograafia? Kartograafia tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega, andmete visualiseerimisega. Kartograafia uurib ajaloolisi kaarte (ja kartograafia arengu). 13. Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
