Häälerühmad- BASS Koostas: Saara Kaljujärv Bass (itaalia keeles basso) Bass on madalaim meeshääl Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad Märt Jakobson (teater Vanemuine) Priit Volmer (Rahvusooper Estonia) Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia) Mart Laur (Rahvusooper Estonia) Näited Sarastro aaria ooperist "Võluflööt" - Märt Jakobson Attila aaria ooperist "Attila" - Boris Christoff Aitäh kuulamast!
Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Juba paari esimese tegutsemiskuuga saavutati tuntus laiema üldsuse ees. 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus – lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Kokku on Noorkuu välja andnud seitse plaati. Mulle meeldis see kontsert, sest lauldi puhtalt, tekstist oli aru saada, kõlavus oli hea ja häälerühmad tegid head koostööd. Kõige rohkem avaldas Noorkuu puhul muljet see, et ei kasutatud ühtegi pilli. Lauljad tegid oma häältega rütme nii hästi, et tundus et päris trummid või kitarrid mängivad. Birgitil oleks võinud olla rohkem laule, aga need laulud mida ta esitas tulid ilusalt välja. Kahju oli sellest et Birgitil oli ainult kaks enda tehtud lugu („olen loobuda sust proovinud” ja „kas tead mida tähendab”) ja ülejäänud olid teiste artistide omad. Kontsert
Teos on lihtsalt hea ja esitati ka lisaks väga hästi. Ilmars Millersi osa kontserdil oli kindlasti kõige proffessionaalsem ja nauditavam. Kontserdi lõpulugu oli Kadri Hundi seatud rahvapärane koraaliviis ,,Mu mano tulge latse". Saatis ka tsello. Üldmulje kontserdist oli pettumus. Kava valik oli väga ühetaoline ja igav. Lihtne eesti inimene ei jaksa nii keerulist muusikat kaua kuulata. Eriti kui seda ka esitatakse passiivselt. See oli hea, et häälerühmad olid balansis kõlaliselt. Mehi oli küll vähem, mis on praegu paljudes koorides probleemiks, aga nad olid head lauljad ja said hakkama. Üllatav oli ka see, et olenemata koori noorest keskmisest vanusest, on kooril potensiaali saada hakkama keeruliste teostega. Polüfooniad lauldi ära, aga dirigent polnud tähelepanu pööranud muusikalisele küljele. Aga ma arvan, et noortele lauljatele võiks rohkem valida põnevamat, kaasahaaravamat ja noortepärasemt repertuaari. http://pilt.delfi
annaabi.ee 
