Päevavalgusteguri arvutus (%) Päevavalgusteguri arvtustus Akna suurus (%) Valgusläbivustegur 10 30 50 70 0,2 0,39 1,18 1,96 2,75 0,4 0,78 2,35 3,92 5,49 0,6 1,18 3,53 5,88 8,24 Jahutuskoormuse arvutus (W/m²) Jahutuskoormus, IDA Akna suurus(%) Päikese läbivustegur 10 30 50 70 0,2 16,2 48,6 81 113,4 0,4 32,4 97,2 162 226,8 0,6 48,6 145,8 243 340,2 Jahutuskoormus, LÕUNA Akna suurus(%) Päikese läbivustegur 10 30 50 70 0,2 17,64 52,92 88,2 123,48 0,4 ...
Võrumaa Kutseharidusekeskus EV-13 PÕRANDATE TASANDAMINE Alisa Kalg Juhendaja : Merike Aruväli Väimela 2013 Sissejuhatus Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline ehitusvaldkond. Oluline on valida õige toode, et tegemine ei läheks liiga kalliks. Segud · Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks. Aluspinnaks võib olla näiteks puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne. Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu (frakts. 3300 ) või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiir...
Remonditööde normeerimiseks kasutatavad abivahendid Eestis kasutati remonditööde normeerimiseks B50 norme 1970.aastatel , need normid pidid olema aluseks kõikide kalkulatsioonide koostamisel ning remonditööde maksumuse määramisel. Seoses Eesti iseseisvumisega kaotasid B50 normid oma tähtsuse ja hakati kasutama kogemuslikku meetodit. Peale eesti iseseisvumist suheldi tihedamalt põhjamaadega ( soome ja rootsiga ) kust võeti kasutusele seal kasutatavad normid (VAT/MYSBY) . Laialdaselt hakati nimetatud norme kasutama seoses kohustusliku liikluskindlustuse kehtestamisega. 1998.aastal toodi Eestisse Consulting AB poolt välja töötatud arvutiprogramm Cabas uuendatud versioon WinCABAS , mis leidis kasutust Eesti suuremates remondiettevõtetes ja kindlustusseltsides. Autodata on Eestis kasutusel alates 1995- 1996.a , kui tuli välja arvutitel põhinev demoversioon. Kogemuslik meetod Kogemusliku meetodi puhul hinnata...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos n...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehitise tuleohutusnõuded Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.34 Tulekindlus lk.5 Olulised tuleohutusnõuded lk.6 Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudat...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 (16) Sisukord Ehitusmasinate ülevaade lk.3 Üld- ja eriotstarbelised masinad lk.4-5 Üldotstarbelised ehitusmasinad lk.6 Spetsialiseeritud ehitusmasinad lk.7 Ehituses kasutatavad väikemehhanismid lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud allikas lk.10 Ehitusmasinate ülevaade Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: - Üld- ja eriotstarbelised masinad - Üldotstarbelised ehitusmasinad - Spetsialiseeri...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Töölise juhendamine ehitusplatsil Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus lk. 3-4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: lk.5 Isikukaitsevahendid lk.6 Kokkuvõte lk.7 Kasutatud allikas lk.8 Sissejuhatus Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamise...
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
Teine ülesanne: Valitud kraana mark Antud: GMK5220 HOIST A 370 N Iv Q = 13 t Q =14,0 t Q =13,6 t L = 13 m L =13,0 m L =14,0 m H = 13 m H =68,0 m H =21,0 m Ln =68,0 m Ln =23,2 m Valitud kraana mark Antud: DEMAG AC40 GROVE GMK 3050 IIv Q = 6,5 t Q =7,3 t Q = 8,9 t L = 12 m L =12,0 m L = 12,0 m H = 27 m H = 28 m H = 27,5 m Ln = 31,2 m Ln = 38,0 m Valitud kraana aadress internetis: DEMAG AC40 - http://www.cranex.ee/rent/kraanad/ GROVE GMK 3050 - http://www.laarmann.ee/index.php/kraanad.html Esitatud 13.03.2013
Lammutustööde ohud ja liigid Käesolevaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse maa peal, maa all või vees teostatavatel ehitustöödel, mullatöödel, ehitusremondi- ja hooldustöödel, renoveerimisel, valmisdetailide monteerimisdemonteerimistöödel, lammutus- ja planeerimistöödel (edaspidi ehitustööd). Nõuded ei kehti puurimis- ja kaevandamistöödel mäetööstuses. Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires.Ehitustööde alustamisest etteteatamine Üldised kohustused Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Eriti oluline on see nõue, kui töös tekivad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide jä...
EVS 812-4:2011 EHITISE TULEOHUTUS Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus Mart Olesk 2012 Käsitlusala · See standard sätestab ehituslikud tuleohutusnõuded tööstus-, lao- ja põllumajandushoonete ruumide (VI kasutusviis), garaazide (VII kasutusviis) ning vastava tegevusega muude hoonete üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid · Tööstus- ja laohoonete ning garaazide rajamisel tuleb arvestada tuleohutust parandavate seadmete ja süsteemide eeskirju, nende puudumisel rakendada õigusaktidega kehtestatud korda Tuleohuklassid · Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. tuleohuklass (tuleohuta) 2. tuleohuklass (tuleohtlik) 3. tuleohuklass...
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: g = 8 kN/m g a k I1 b I1 c 1,2 F = 30 kN m 3 I2 I2 I2 1,8 f e d 1 6 6 1 I1=3I2 2) Geom...
EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine · müürimajakate püstitamine · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. ...
Nr 1. 1600W,3900 lööki/min,SDS Plus,Betoon kuni 32mm,Metall kuni 13mm,Puit kuni 40mm Aukude tegemiseks kõvasse pinda Nr 2.höövel puidust asjade siledamaks ja õhemaks tegemiseks Nr 3. Profi keevitus Fimer TM260 Saab kasutada nt. Armatuuri ühendamisel ja metall elementide juures nende kinnitamiseks Nr 4. Makita ketassaag 1100 W, 3500 p/min Laudade lõikamiseks Nr 5. 230mm ketaslõikur. 2200w pööratav käepidemega Samuti hea lõikamiseks, pisemad metalli lõikusmised hea teha. Nr 6. Gaasi puhur Võimsus: 10kW Maksimum kütusekulu: 0,75kg/h Õhuvool: 300m3/h Toitepinge: 220v Süütamine: mehaaniline (puudub termostaadi võimalus) Tööruumi soendamiseks hea asi Nr 7. Elektrihaamer 1100w naelte sisse lõõmiseks Nr 8. Otslihvija DWT 6 mm (AEG) Pöörete arv 27000 minutis, kaal 1,65kg. 6mm otsaga(collet), millega saab nii metalli, kui ka puitu lihvida (freesida). Nr 9. mootorsaag Stiga Puidu saagimiseks Nr. 10 Kärcher A2004...
on üldjuhul kasutatud lubimõrti. Tsement tuli turule alles 19 sajandi lõpul. Kuidas alustada Kõikide töödega kehtib üldjuhl üks ja sama reegel. Alustada tuleb visuaalse hindamisega, silmaga tuleb kõik üle vaadata, et saada aimu , mis seisus maja on. Tuleb vaadata, mida saab taastada ja mis vajab täitsa uuesti tegemist. Tuleb arvutada välja uute materjalide maksumus või vanade taastamisele kuluv raha. Et ei juhtuks nii, et vana on lõhutud aga uue jaoks ei jätku raha ja ehitus seisab. Ennem lammutstöid tuleks ka kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, nine teiste ametkonndadega ja vajadustel ka naabritega, kui see ehitustööde käik võib mingit moodi nende tavapärast elu häirida. Samuti on vaja ennast harida ja viia kurssi vanadematerjalidega ja töövõtetega, vajadusel konsulteerida mõne oamaala spetsialistiga. Sest vanu asju tuleks parandada vanade materjalidega, et vältida hilisemaid ebameeldivusi.
Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu...
Seinad Mihkel , Jan , Hans , Rauno Väikeplokkseinad Erinevad materjalid : 1)Mullbetoonväikeplokid ( Silbet) 2)Keramsiitbetoon ( Fibo) 3)Pressitud betoonkivi (Columbia) 4)Autoklaavitud kergbetoonplokk(Aeroc) Mullbetoonväikeplokkidest seinad Võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid Kasutatakse nii eluhoonete,garaazide,laohoonete ja ka loomapidamishoonete ehitamiseks Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Struktuur on poorne,mille tõttu see isoleerib hästi soojust. On vastupidavad külmale Neisse imendub vähe vett Kuivavad kiiresti Müüritis on tulekindel Betoon-õõnesplokkidest seinad Kasutatakse nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks On võimalik ehitada õhemaid seinu võrreldes teiste väikeplokkidega , tänu kõrgele survetugevusele. Sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel Suurplokkidest seinad Suurpaneelseinad laialt kasutuses nii elamuehituses kui ka ühiskondlike hoonete ehitamisel Betoonpaneelid jagunevad ...
Kutseeksami materjal Maalri tööd 1.1. Pigmendi liigid ja omadused. Pigmentidel nii naturaalne kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus: Nad ei lahustu vees kui ka õlis. · Suuline vastus. A) Kastus otstarve B) Ladustais säilitus tingimus. C) Nõuded kasutamisel. D) Kulunorm keskmine) * Pigment on kõrgdispliseeritud värvitooni omav pulber mis ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites võib olla ka must või valge) * Pigmendi otsene funktsioon on anda viimistlus kelmele värvus toon. Peale selle pigment: 1) võib mõjuda viimistlus kelmele ülemolekulaarset struktuurina seega muuta pinna katte füüsilisi- mehaanilisi omadusi. 2)võib neelata, peegeldada ja/või hajutada elektromagnetilistkiirgust. (eritiV kiirguse piirkonnas.) 3) kui kanda viimistluskelmele bakteri vastaseid omadusi. 4) võib olla eri omadustega termotundlik, helendav jne.) * Pigmendi kla...
Tunneli pikkus oli 900m, laiust 3,6m ja kõrgusega 4,5m. Konstruktsioon laoti tellistest bituumenmördil. Hüdroisolatsioonina kasutati ka bituumenit. Tegu oli ikka millegi väga võimsaga, sest järgmine arvestatav tunnel rajati tuhandeid aastaid hiljem. Arvatud on ,et ka askeedid ja inkad rajasid tunneleid kuivendamiseks ja tarbevee saamiseks. Kreeklaste märkimist vääriva tunnelid rajati 6 saj. Ema Samose tunnel ja pooleli jäänud Copiase järve kuivendustunnel (Aleksander Suur). Kanalite ehitus (laevatunnelid) sai hoo sisse 17-18 saj. Inglismaal, Prantsusmaal ja Hollandis. Esimene laevatunnel 1679 Prantsusmaal Languedoci 164m pikk h-8,2 b-6,7. Inglismaal esimesed laevatunnelid 18 saj. Esimene pehmesse pinnasesse rajatud laevatunnel ehitati 1802-09 Prantsusmaal 5670m. Laevatunnelite kogemuse kasvades hoogustus 19 saj ka nende ehitamine FRA 40 ENG 60. Maailma suurim Rove tunnel Prantsusmaal 7118m b 22m h 15,4m 1922a. Raudteetunnelid 1826.a. avati esimene Prantsusmaal 1,5km b-3m h-5m
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
Võimalusi hoone kaitsmiseks radooni eest on väga palju. Milline just teile sobib tuleb juba teil endal välja selgitada olenevalt teie rahalistest ressurssidest ja hoone defekstetest kohtadest. 14 15 6. VIIDATUD ALLIKAD [1] Taldent OÜ, „Taldent,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.taldent.ee/est/med/radoon/. [Kasutatud 12 10 2016]. [2] TM Kodu ja Ehitus, „Kodujaehitus,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=302. [Kasutatud 12 10 2016]. [3] Radoonitõrjekeskus, „Raport,“ 15 12 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.viimsivald.ee/public/aiandi-30-pihelga-303_radooni-uuring.pdf. [Kasutatud 12 10 2016]. [4] Radoonitõrjekeskus, „Radoonitõrjekeskus (Mõõteaparaat),“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www
Ji.- t- Wla.r"^4" fuy = 6 rbq =,=, { y =O [-+Yr--=- o { r*A=' 'z{fl): r, l* . R.B x.3 --> Rg +-tg , = 61 6^( i -.,r j l',.* {> (.rn,,r x 3 =.t6 x1 z7 Rtv/ -?- Ao 3133 I T= t ** I l- {F- L. &r= *,ey rX.* gfi3 t,AzAr{& er 4.- t*y * o B, BS hrB ,e4A*,* kq- {^v= ,6...
Ch&/pq.-r-* t.," 0J] ,t :' .-'a ''-'- ' .[bFt (*7,= 4ffi+- l'ti33 8.B= fr*. i E !*L.: O 0-rro=-O tUA=o +AOr4,+,tO"Q + ^5{-4 A(.F*,b +(fr='(O+eo+'oo =>Wz46.arrr33(*l : J.. Z:l i a l$r,1c + 40 .h ,to,+ AF -, rb^4 = O ^6 ...
| ^ tO,8-t27,- ,tAt33-^O x3-*,lL,.i tpb3 y *,tu 2 &.5 3- ?rs'/r5=-5101 M*uf = (r l,r5.}-,t0x4$aZx ,L l'333 = $ r8& fiJ't Ar ,rT -,{Ox o,T rO,;,St -r,{rF = >*-
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü ...
Hoonete osad ja tehnilised näitajad Juhendid, määrused Ehitise tehniliste andmete loetelu Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 69 (24.12.2002). Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad*, Ehitusministeeriumi käskkiri nr. 63 (19.06.1991); Ehitusmõisteid* Ehitusinseneride Liidu juures tegutsenud ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind e...
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ...
Keraamilised materjalid ja nende omadused Kanalisatsiooni ja drenaazitorud toodetakse raskelt sulavatest savidest poolkuival menetlusel Kanalisatsioonitorud glasuuritakse seest ja väljas Torude läbimõõt 150-160 mm, pikkus 600-1000 mm . Drenaazitorud pikkus 1/3 m, läbimõõt 50-200 mm Sanitaartehniline keraamika Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid , kaoliin ,kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted ,kas sanitaarkeraamilisest fajansist , poolportselanist või portselanist Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi, millesse imendub osa veest Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka ku...
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandeskeemi optimaalne valik Kandeseintega hoone & karkasshoone; Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise, ehitamise maksumust ning keerukust; Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku ruumikasutust ja ümberehituse võimalust tema funktsiooni muutumisel; Hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel; Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus, Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESUS EHITUSVIIMISTLUS Katre Kepp RENOVEERITUD HOONE PÄRNUS Juhendaja: Ingrid Kruusla Pärnu 2013 Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tüta...
Ehitusloa taotluse läbivaatamine · Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot (lisaks 0,31 eurot iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna). · Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks. · Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks, ehitise lammutamiseks. Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot. Kasutusloa taotluse läbivaatamine · Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot, kui eelnevalt ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide....
Järvamaa Kutseharidus Keskus Kaitsevahendid Koostas:Raivo Reap 19.03.2013 Põhilised kaitsevahendid ehituses : Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist. Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahendid on: kaitsekiiver turvarakmed ja ohutusvööd silmade ja näo kaitsevahendid kaitsejalanõud hingamiselundite ja kuulmis kaitsevahendid kaitsekindad põlvekaitsed helkurvest kaitseriietus Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht. Töötamisel kõrgel paiknevatel töökohtadel, tellingutel ning nende all ja lähedal, ka töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töö...
TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED ÜLDSÄTTED Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd: 1) gaaskeevitus- ja gaasleektöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) põlevvedelikuga tehtav jootetöö; 5) ketaslõikuriga metalli lõikamine; 6) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine; 7) gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine; 8) sepatöö; 9) küttekoldevälise tule tegemine. 3. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tuletöödel järgida ka muid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi. ÜLDNÕUDED Objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö teg...
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest...
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist ...
POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik Koguhoone peaks olema tervenisti telliguis. Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast. Kilede kasutamine tagab stabiilsema ja vaheaegadeta töö (kuum, külm, vihm) Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled ...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
docstxt/1427222589936.txt
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks....
Mõõtmed[mm] Jrk nr Materjali nimetus a a_kesk b b_kesk 164 44 1 Poorbetoon 1 163 163.3 45 44.7 163 45 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 41 90 3 Mullklaas 42 41.3 92 91.3 41 92 100 98 4 Saepurubetoon 100 99.7 97 96 99 93 49 150 ...
6. Järeldus Katsetulemustes sain liiva puiste tiheduseks 1544 kg/m³ ja liiva tera tiheduseks 2500 kg/m³. Liiva puiste tihedus ei ole normitud. Liiva näiv tihedus on umbes 2600 kg/m³, mis natuke suurem, kui minul saadud katse tulemus. Liiva tühiklikkuseks sain 34,2 %, mis on tunduvalt vähem, kui see Raado konspektis on. Seal on liiva tühiklikus 40-42%. Meie katsetatud liivas oli 1,83% kruusa osakesi. 0,42 % oli suuremad kui 8mm ja 1,45 % oli suurem, kui 4mm. Ehitus liivas peab jääma suurem kui 5mm osakest hulk all 35%. Katsetatav liiv on ehitus liiv. Katsetatava liiva peensusmoodul on 3,5. Liiva peensusmoodul määrab järgmised kriteeriumid: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. Järelikult on tegemist jämeda liivaga. Kõige suurema osa liiva fraktsioonist moodustas 0,25-0,5 mm läbimõõduga liiva terad. Kõige vähem on 4mm liiva terasid. Liiva huumuse sisaldus ei ole kõrge
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 ...
Proovikeha mass, g Mõõtmed, cm Tihedus Tihedus Proovi-keha antud Puidu olek enne pärast Niiskus niiskusel nr. a b h niiskusel kuivatamist kuivatamist sisaldus [%] 12% [kg/m³] [kg/m³] 1.90 2.10 3.10 1 5.8 ...
Puistetiheduse määramine Katse nr. m (g) m1 (g) V (cm3) kg/m³ 1 14263.2 1277.78 2 1485.4 13959.2 10000 1247.38 1244.68 3 13905.2 1241.98 Killustiku terade tiheduse määramine Katse nr. mõhus [g] mvees [g] (kg/m) 1 479.8 298.8 2650.828729282 2 523.4 326.8 2662.258392675 3 549.6 342.2 2649.951783992 Killustiku terastikuline koostis Sõel mi (g) m(g) osajääk Kogujääk Peenusmoodul (mm) 1000 16 15.2 1.52 1.52 1000 11.2 178.6 17.86 19.38 1000 8 261.6 26.16 45....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marju Prosin K14 KÕ BAUHOFI EHITUS JA AED KAUPLUS Vaatlusaruanne Õppejõud nimi: Liina Maasik, MA Mõdriku 2015 Mina valisin kaupluse vaatluseks Rakvere Bauhofi. Koht ei ole Rakvere kesklinnas, aga sellegipoolest on sinna juurdepääs suurepärane. Kauplus ise on suur ja avar. Nende moto on Antu. Kauplus on kahe korruseline, avar ja valgusküllane. Kauplusesse sisenedes nii paremat kui vasakut
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Mehaanikainstituut Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: Survetõstepumpade valik Koostas Eaki-73 Tallinn 2014 Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: survetõstepumpade valik Pumplas on kaheasmeline töögraafik.Öösel töötab üks pump : vajalik Q1, päeval töötavad kaks pumpa: vajalikQ1+2 .Tulekahju olukorras vooluhulk suureneb 30l/s. Valida pumbad ning kontrollida pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O. Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööbiti paigaldatud peatorusse, millede pikkus on l. Torude materjjal on teras, karedus =0,5mm. Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähtea...
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineeri...
Artur Kaupmees IV kodutöö. Tarbeplastid Kodutöö Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2015 1 Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. PE on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100´C-140´C. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või puhumisel plastnõusid (näiteks ketšupi, majoneesi pudelid). Madaltihedast polüetüleenist (LDPE) ja lin...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond ******* ***** SISESEINA MATERJALID, KATTEMATERJALID Iseseisev töö Juhendaja ***** **** Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2KIPSPLAAT....................................................................................................................4 2.1Erinevad kipsplaadid................................................................................................4 2.2Valmistamine...................................................................................
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva...
Akna ja uksepoltide paigaldamine Hoone fassaadi soojapidavus sõltub olulisel määral akendest, kuid ka akende paigaldamise tehnilisest lahendusest ning kasutatavatest paigaldusmaterjalidest. Uue maja ehitamisel, kui ka renoveeritava hoone fassaadi soojustamisel on soovitatav akende paigalduse lahendus põhjalikult läbi mõelda ja projekteerida juba enne akende tellimist. Aknad tasub tellida mõõtudega, mis võimaldaks fassaadi soojus- isolatsiooni paigaldamise aknapaledele ning kataks ka aknalengid. Soovitatavalt võiks olla soojusisolatsiooniga kaetud vähemalt 2/3 aknalengi laiusest. Akende ümbruse soojusisolatsiooni paigaldamata jätmisel tekivad nn külmasillad, mis muudavad uute soojapidavate akendega saavutatava säästu olematuks. Külmasild on koht ehitises, mis juhib väliskülma hoonesse. Eriti hea soojusjuhtivusega ehk halva soojusisolatsiooniga on ehitusmaterjalina kivi, seetõttu soojustatakse kiviseina välj...
Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servade...
Loeng nr 10. Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades 10.1. Maksumusplaanimise strateegia Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1. Maksumusplaanimine ja –kontroll projekteerimisel Maksumusplaanimine ja -kontroll projekteerimises on: 1. lähteülesande koostamine 2. sobiva lahenduse otsimine 3. projekteerimiskäigu maksumuskontroll Paraku on nii, et maksumusplaanija ajakulu ja pingutuse...
Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine 4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti areng...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu j...
docstxt/14584626930276.txt
KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate - "CE" standarditele vstav, koos isepidurduva mootoriga. - Spindli pöörlemiskiiruse indikaator. - Spindli kõrguse digitaalne näidik. - Elektri valmidusega toituri jaoks. - 2 äratõmbe ava dimeetriga 120 mmhttp://www.puidumasin.ee/et/freesmasinad/25-freespink-t-210.h...
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: ...
Seinte värvimine on kõige lihtsam viis anda ruumile uus väljanägemine. Korralikult ette valmistatud aluspind tagab, et ka lõpptulemus saab olema ilus. Seinas olevad praod ja ebatasasused pahtelda ning seejärel krundi kogu pind üks kord. Peale kruntvärvi kuivamist kanna seina kaks kihti pinnavärvi. Väga oluline on katta kinni kohad, mida värvida ei soovi – põrand, laeäär, liistud, aknapaled, erinevad detailid, mida ei õnnestu eemaldada. Tavaliselt jäetakse üles seina äärde 2,5cm laiune laevärvi riba, mis määratletakse teibiga. Selline riba jäetakse peamiselt seepärast, et lae ja seina nurk ei ole enamasti ideaalselt sirge ning kui värvida seinavärviga kuni laeni, siis jääb üldmulje ebakorrektne.Samuti tuleb hoolikalt teipida aknaümbrused. Aknapale ja –lengi vaheline nurk on täidetud akrüüliga ning nüüd pane aknalengi peale vahetult akrüüli äärde maalriteip. Teipimisel jälgi, et teibi servad oleks korralikult kinni surutud, siis ei valgu...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 ESSEE TERRASS Terrassi kui arhitektuurilise ehitusliku väljendi all mõeldakse väljapoole hoonet jäävat ja seda ümbritsevat, avatud ning maastiku suhtes tõstetud tasandatud ala. Terrass võib toetuda muldkehale või kindlale alusmüürile. Samuti võivad terrassid olla sammastele tuginevad platvormid, ilma et nende all olev ala oleks millegagi täidetud. Siiski on terrassid alati avatud ning võivad olla nii sillutamata kui sillutatud. Terrass ei pea olema ilmtingimata puidust, võidakse ehitada ka massiivsemast materjalist, näiteks looduskivist või betoonkivist. Puitterras...
Tallinna Ehituskool Raketised REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 12 Tallinna Ehituskool SISUKORD Page 2 of 12 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Paljusi väike maju ehitatakse puidust, aga selleks et mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada. Vundament tehakse betoonist ja selleks, et betoon valada peab olema raketis. Rakedised tehakse kohapeal laudadest ja kui on olemas, siis kasutatakse ka igasuguseid puitplaate või tellitakse kusagilt. Muidu tehakse väike maju ka betoonist. Selleks, et betoonist seinu, talasi, poste ja lagesi teha peab olema raketised, kuhu selle betooni valada. Isegi taldmiku tegemisel on vaja raketist. ...
Tallinna Ehituskool Ehitusel kasutatud plaatmaterjalid Hardi Piirmaa REFERAAT Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 10 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Kipsplaat......................................................................................................... 3 Plaaditüübid ja struktuur..............................................................................4 Plaatide valmistamine..................................................................................4 Puhas ja kahjutu...............................
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW1 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontrollleht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Ulatuse kirjeldus OK Riskid OK Eeldused OK Piirangud OK Kommunikatsiooniplaan ...
RAUD BETOON VAHELAED JA METALL TALADEGA VAHELAED Koostaja: Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg 22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda hel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
