Arvutiturvalisus Elektronarvuti on informatsiooni töötlemise vahend. Et informatsioon säiliks oleks vaja järgida järgmisi reegleid: 1. Kõigist vajalikest andmetest teen koopiad, näiteks disketile. 2. Ma ei kasuta arvutis tundmatuid diskette, et ei tuleks viirus. (Tundmatu diskett = ma ei tea mis sellel või kus arvutis käinud on.) 3. Kui arvutis töötab mitu inimest, teeme omavahel kokkulepped: kes mida teha tohib. 4. Teiste töid ei tohi loata vaadata, muuta. 5. Ei ole ilus piiluda loata üle arvuti taga istuva inimese selja, vaatamaks mida ta seal arvutis teeb. 6. Arvuti lülitatakse sisse nii vähe kui võimalik, kuid mitte harvem kui vajalik. 7. Arvutivõrgus töötades järgin võrgueeskirju. 8. Arvuti juures ei sööda ega jooda, sest toit võib rikkuda arvuti osi. 9. Hoian arvuti töökoha ja selle ümbruse korras.
3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED 3.1 Kurikuulsad viirused 3.1.1 Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot-ketta info. 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA Autoriks oli Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erinev viirustest selle poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest l...