Läänerindel muutusteta
noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed.
Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele
inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud
ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta
sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe kestis 10 nädalat ja tehti
selgeks, et mõistus pole kõige tähtsam, vaid saapahari, mitte mõte, vaid
süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Kropp, Müller, mina sattusime
9ndasse jakku, Himmeldtobi juurde, ta oli kõige tigedam nahanülgija. Ta
kiusas meid ja tänu talle pidime üle elama raskeid aegu. Ühel päeval, kui
me Kropiga käimlaäbreid vedasime, siis tuli Himmelstob ja me
kogemata kallasime ämbri ta jala peale. Krop pani Himmelstobi paike ja
rohkem ta ei kiusanud meid. Wolf suri kopsupõletikku. Me olime
muutunud karmimaks, ükskõiksemaks, jõhkarditeks, aga see oli hea, kui
me poleks sellisteks muutunud, siis oleksime sõja ajal hulluks läinud.