Religioonipsühholoogia
Jumalaga, mõttemaailma ja inimsuhteid. See kõik näitab, et usk oli tagasitulnute jaoks mitmes
mõttes oluline.
Ilmselt võib iga usklik ise loetleda rea tegureid, milleks on usk. Usuvõõral inimesel on omad
argumendid teiste usu kasuks või kahjuks. Kellel puuduvad usulised kogemused ja usulised
tõekspidamised, võib usku pidada tarbetuks. Kes on kogenud ja mõistnud, leiab, et teisiti ei saa.
(allikas:http://www.delfi.ee/archive/article.php?
id=16529078&categoryID=9738762&ndate=1185504514 autor: Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli
usuteaduskonna religioonipsühholoogia dotsent, 2007)
Usulise kriisi mõistest
Usulise kriisi käsitlus oleneb sellest, kuidas me usku mõistame. On see tunne, hoiak, suhe,
käitumine, olemise viis, Jumala and või midagi muud. Religioonipsühholoogias on usku ja
usulist kriisi käsitletud ennekõike vormilisest seisukohast. Ei tegeleta mitte sellega, mida või
keda inimene usub vaid keskenetakse küsimusele kuidas usutakse
annaabi.ee 
