Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
kestab kuni sellel ajal Antarktika kohal valitseva polaartsükloni lagunemiseni. See tähendab
olukorda, kus kevadel on laialdase maa-ala kohal osooni koguhulk atmosfääris pikemat aega isegi
alla poole normist. Aasta maksimaalsete väärtuste asemel esinevad hoopis minimaalsed. Osoonikiht
hõreneb aeglaselt ka teistel aastaaegadel. O.Avaste(1990) andmeil oli juba 1988 aastal osooniaugu
pindala suurem USA territooriumist(9634000 km 2).
K.Eerme(1992) andmeil on stratosfääri protsessidele omane kaheaastane periood. Seetõttu
vaheldusid kuni 80-ndate aastate lõpuni omavahel suurema ja väiksema osooniauguga aastad. Kuid
siis olukord muutus. M.Chanini(1993) andmeil esines 1987 aasta kevadel Antarktika kohal väga
suur ja sügav osooniauk. 15-20 km kõrgusel oli hävinud 95% osoonist. M.Chanini(1993) andmeil
oli 1988 aastal osooniauk palju väiksem kui 1987 aastal. 1989 aastal esines jälle võimas osooniauk.
(lisa 2) K
annaabi.ee 
