Nüüdiskirjandus 2015
kümnendi lõpus.
Esimene laine: nende autoritega seotud põhimõtteline murrang Eesti luules.
Esimesed märgid sellest Hasso Krull või Tõnu Õnnepalu raamatud.. Krulli 1986
ilmunud nõukogude luulest hoopis teistsugune oli „Must-valge“. Teistmoodi luulet
oli ka Priidu Beier’i „Õrn & Rõve“. St luule puhul hakati jälgima teisi mõjusi, uusi
kontekste, nt väga oluline oli 20.saj alguse avargandi mõju (sürrealism,
espressionism, anarhism, futurism jne). 90ndael punk-poeetika nt Tõnu
Prddetski???, mis kandis tihti poliitilist kriitikat. Ei leia sel ajal väga isamaa luulet.
Isamaalised tekstid on harrastus-luuletajate poolt.. Põhimõttelised muutused, mis
olulised kogu 90ndate vältel ja isegi 00ndatel, on kolm: lüürilise mina muutumine,
luuletekstis hakatakse kasutama võõrast sõna st intertekstuaalsus ja luuletustes
võib leida mitmesugust keelekasutust
(tuuakse sisse argine kõnepruuk, suuline kõne jpm vt nt Hasso Krulli).