Arktika ja savanni loomastik ja taimestik
järelikult peavad need rünnakud vahel vilja kandma, aga kui suur osa
rünnakutest mõõkvaalale edukalt lõpeb, on teadmata.Vaalaküttimise
tagajärjel vähenes sinivaalade arv ligikaudu 200 000-lt (1930) umbes
1000-le (1965), kuni 1966. aastal sinivaalade püük keelati. Tänapäeval
on sinivaalasid umbes 10 000 ja nende arv kasvab aeglaselt.
Polaarhüljes
Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke. Kehapikkus 1,256,5 m, mass 903500 k g.
Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha
suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole,
sukeldumisel sulguvad kõrva ja ninaavad. Hülged elavad väikeste rühmadena, söövad kalu ja
veeselgrootuid. Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt
või möögivalt möirates, poegivad kuival märtsikuus
annaabi.ee 
