Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine
Naisi kodanike hulka ei arvatud5 ning nende ülesanded piirdusid vastavalt trad. dogmaatikale6
majasiseste toimingutega. Suhtumist õrnemasse sugupoolde peegeldab ka lastehülgamise praktika,
kus lisaks väärarengutega vastsündinutele, jäeti saatuse hooleks sagedamini tüdrukuid kui
poisslapsi.7Lisaks sellele oli ka hariduse privileeg meeste pärusmaa, nt. Ateenas ei tuntud koole, mis
oleks mõeldud naissugupoolele.8Siit saab järeldada, et tüdrukute elu koondus peamiselt koduseinte
vahele, kus laps valmistati tulevikuks ette. See tulevik tähendas eelkõige abielu9 - mille loogiline
kasu kogukonnale oli loomulikult demograafiline aspekt. Pidustused ja protsessioonid jäid naistele
samuti kaugeks, kuna ülalpool mainitud uskumused ja usutavasti ka silmakirjalikult kade
patriarhaalne vastaspool ei võimaldanud end teostada väljaspool trad. raame. Siinkohal tuleks
annaabi.ee 
