Torupill, kannel, lõõtspill
Lõõtspilli hakati
mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks.
Varastel lõõtspillidel oli meloodia mängimiseks vaid nupurida 10 nupuga, millest igaüks juhtis klappi õhuvoolu avasse, mille oli
keeltepaar. Keeled oli häälestatud diatoonilise heliastmiku järgi ja iga nupp andis erineva noodivastavalt sellele kas lõõtsa
liigutati kokku või lahti. Nii saadi 10 keelepaari abil 20 nooti; nelja sõrmega võis katta terve 8noodilise oktaavi. See muutis pilli
hästi kompaktseks,. Lõõtsa liikumissuuna sagedase muutmise vajadus tingis rütmilise dünaamika, mis sobis hästi paljude
tantsuviisidega, nagu ka lihtne kahe sõrmega mängitav bassisaade. Tugev konstruktsioon, suhteliselt odav hind ja vali hääl
aitasid kaasa lõõtspilli populaarsuse kiirele kasvule. Hiljem ka Eestis Wienerite nime all tuttavaks saanud instrumente hakati
laildaselt valmistama Saksamaal, Austrias ja Itaalias
annaabi.ee 
