Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
purustatakse. Ta ise langes lahingus ja ellujäänud Spartakuse sõdurid (ca 6000)
lüüakse risti Appiuse tee äärde.
Orjade ülestõusud ei tõendanud orjade pidamist ega andnud neile paremaid
õigusi.
Vabariigi häving ja keisririigi sünd olid otseseltseotud väepealike omavaheliste
sõdadega, see ajajärk on tuntud kui kodusõdade ajajärk. Selle koha peal on
tähtsad ka selle perioodi välissõjad. Olulisim neist on liitlassõda 90-88eKr. See
puhkes sellest, et kui roomlased olid Itaalia alad vallutanud siis itaalikud olid
saanud Rooma riigi elanikeks, aga neil polnud kodanike õigusi. Nad alustasid koos
oma liitlastega Rooma vastu ülestõusu. Tulemuseks oli kompromiss ja nad said
roomlastega võrdsed kodanikuõigused. Rooma sel ajal pidas ka palju välissõdu,
58-51eKr vallutas Caesar suure osa Galliast, sel ajal tehti ka suur sõjaretk
Britanniasse. Gallia langeb Rooma alla. Veel üks tähtsam sõda peetakse