Eesti keele jätkusuutlikkus
aasta jooksul järsul vähenenud. (https://arvamus.postimees.ee/4399575/sirje-kiin-eesti-keele-tulevik-
saab-olema) Uudisteankur Eino Ellermaa jutust tuli õhtulele antud intervjuus välja, et tema murekoht
eesti keele jätkusuutlikkuse osas seisneb selles, et pidevalt asendatakse kaunid eestikeelsed sõnad
inglispärastega ning just see võibki meie keelele saatuslikuks saada.
(https://naisteleht.ohtuleht.ee/864658/elo-ellermaa-muretseb-eesti-keele-tuleviku-parast-ilusad-
eestikeelsed-sonad-asendatakse-inglisparastega)
Moraalne pärand on meie keelel kindlasti suurem kui esmapilgul nii väikese riigi ja rahvuse osas
oskaks arvata. Ajalooliselt olulised isikus, kes on Eesti keelendusega rohkem või vähem seotud olnudja
oma panuse andnud usu levitamisse, näiteks Martin Luter, eesti keele legaliseerimisse riigikeelena,
näiteks Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannsen, Jaan poska ja Gustav Ernesaks