praeguse mäega. 25 000 a. tagasi selle koonuse põhjaosa purunes, millest tuli laavat. Hangunud laava katab 200 ruutkilomeetrit sügavusega vähemalt 30 meetrit. Egmont on pursanud vähemalt 8 korda viimase 6000 aasta jooksul, enamik neist pursetest on olnud plahvatuslikud ja toimusid peakraatrist. Kaks kõrvalpurset tekitasid kaks mäge. Egmonti viimane purse toimus 1755 a. Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest. Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4). Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.
Ta asub Euroopa lõuna osas. Itaalia on üpris mägine maa. Suurim mäestik asub Itaalia idaosas - Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp- Mont Blance/ Monte Blanco(4807m). Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Teine suur mäestik on ka keskosas - Apenniinid, ääristab Po madalikku lõunast ja ulatub üle terve poolsaare. Poolsaare jätkuks on Sitsiilia saar (25 426 km2 ), mille idaosas kerkib Euroopa kõrgeim vulkaan Etna(3340m). Sardiinia saar(23 813m) on Türeeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad saarestikud -Toscana, Ponziane , Treniti jne. Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad. Itaalia asub keskaegkonna ja uusaegkonna (alpi) kurrutuste piirkonnas. 3.2 Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28C° / +2-8 C°,
annaabi.ee 
