Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Kangro võib maalida detailitundliku pildi Tartust, aga Lepik pildimaalimist sõnadega ei tee.
* "Pop-pagulase võitlussalme 1" - iroonilisus, teravus. Mitte, et Lepik verbe koguaeg ära
jätaks, aga mingil moel üldisem elliptilisus ja lakoonilisus on talle omane. Surub sellist
tüüpi võtetega teksti kokku.
Kui midagi välja tuua, siis 50-60ndate Lepikust v alguseluulet. Teatav professionaalsus on
kirjutamisviisis alati olemas, aga sissetöötatud esteetika rakendamine hakkab 70-
80ndatelsilma paistma ja siis tulevad ka mingid muutused. Üks joon on see, et hakkab
süvenema vananemise kooskäiv eleegilisus (Kangrol nägime ka, aga tal oli see juba
varakult valmis). Teine asi: 70-80ndate luulekogude pilt on juhuluulelisem pühendusi ja
pöördumisi ja järelhüüdeid on rohkem kui varem.
Kirjutab enam-vähem surmani luulet. Kui on tegemist rahvuslikult häälestatud autoriga, siis
on selge, et poliitiline muutus peaks olema ka luules. Kui 70-80 tuleb kibestunud pol
annaabi.ee 
