pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte ristitud germaanlaste vastu. 6-7sajandil frangi riigi võimsus nõrgenes põhjuseks oli vana tava ,et kuninga surma järel riik jagatakse poegade vahel.See tõi kaasa kodussõjad.niisuguse riigi kindlustamise perioodilkerkisid esile majortoomused.Need olid kuninga lähemad abilised ,kes pidid kuningale nõu andma majandus küsimuste alal ,kuid järk järgult koondasid nad enda kätte tegelikuse võimu. 7saj nim. Frangi riigis laiskade kuninate sajandiks.Seda olukorda kasutasid
pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal. Vanakreeka kultuur 8-7sajandil eKr. Vanakreeka kultuur on vanimaks kultuuriks, kus oli väga oluline koht muusikal, poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk
Iga rahva ning maa muusika kultuur oli erineb.Üks vanadest kultuur maadest , kus muusika oli väga olulisel kohal ja väga kõrgelt arenenud oli Egitptus. Egiptuses armastati suursugust , rõhutatult väärika rütmiga laulu , mida saatsid flöödid, lautod , lüürad ning harfid. Egiptuses oli muusikal ja religioonil väga suur seos , eriti just jumalateenistuses ja leinatseremoonias.Egiptuse kõrgkultuur küll hävis osaliselt u 7sajandil araablaste rüüsteretke tulemusena , kuid Egiptuse kultuur sai aluseks kogu Euroopa muusika kultuurie. Egiptuses oli muusika inimeste jaoks lausa nii oluline et muidu võimukad vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Hiina muusika kultuur pärineb umbes 2500 eKr. Hiinas loeti muusikat kõikide teaduste allikaks , ning väga olulisel kohal oli nende jaoks erinev sümboolika . Hiinlastel oli ka täiesti oma helilaad, mida nimetati petatoonikas. Petatoonika oli siis viieastmeline helilaad