Jahindus
aastal 2/3 elanikest toetas jahipidamist lihasaamise ja puhkuse eesmärgil. 1995 aasta
uurimuses tõusis see toetus 73 % le. 1978 leidis Kellert, et 37 % toetas jahipidamist
puhkuse ja spordi eesmärgil. 1995. a. oli toetus 40 %. Need erinevused näitavad, et nii
1978ndal kui 1995ndal mängivad rahva jahipidamise heakskiidus tugevat rolli jahipidamise
motiivid. 1978 leidis Kellert, et 4,5 % oli kõigi jahipidamise vormide vastu. 1995 aasta
uuring näitab, et 4,4 % (34 769st) oli kõigi 3 jahipidamise tüübi vastu. (Heberlein ja
Willebrand 1998)
Rootsi andmed järgivad sama mustrit mis USA andmed. Rootslased on samamoodi
traditsioonilise jahipidamise poolt ning toetavad vähem kui USA elanikud jahipidamist
puhkuse ja spordi eesmärgil. Jahipidamist toidu eesmärgil, mainimata puhkust, toetab 81 %
Rootsi elanikest. Rootslaste suhtumine ei erine oluliselt USA suhtumisest 1995 aastal.