NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katseandmed V1=15,8cm3 ; V2=9,85cm3 ; V3=5,9cm3; P=102150Pa ; temperatuur=20C ; PH20=17,5mmHg ; RH=40,2% Katse arvutused 1) Vo=[Püld-(PH20*RH/100)]*V3*To/Po*T Vo=[776,19mmHg-(17,5mmHg- 17,5mmHg*40,2%/100)]*5,95*273K/750mmHg*293K = 5,59cm3 2) m/M = Vo/22,4dm3/mol M(Mg) = 24,3 g/mol m(g) = 0,00559dm3*24,3g/mol / 22,4 dm3/mol = 0,00606g = 6,06mg 3) m(tegelik 6,2 mg) ∆% = (6,06mg – 6,2mg)/6,2mg * 100% = -2,25% Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine ja arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Peale katse läbiviimist leidsin antud valemitega reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimusel ( 5,59cm3 ) ja arvutasin
Selle vastus ongi suhteline tihedus õhu suhtes. 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temp.-i ja rõhu, sest gaaside maht sõltub nendest parameetritest. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel, b) standard-tingimustel? a)norm.tingimustel P=1atm(101 325 Pa, 760mmHg) T=273,15 K Vm=22,4 l (või dm3/mol) b)standardtingimustel P=0.987atm(100000Pa,750mmHg)T=273,15K Vm=22,7 l(/dm3/mol) 6. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? 29 g/mol ->selles on 23,3 g O2, 75,4 g N2 ning 1,4 g Ar. M=m/n , saame avaldise: 100 g/(23,3 g/32 g/mol+75,4 g/28 g/mol+ 1,4 g/40 g/mol)= 100g/3,456 mol≈29 g/mol Aluseks on võetud 100 g õhku. 7. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui temp. ja gaasi mass ei muutu? Gaasi ruumala väheneb. 8. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu?
annaabi.ee 
