Pikamaajooks
plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi
lihaseid.
Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele.
Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt
ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega.
Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud
vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72-
78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja
kiirustreeninguid.
Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%,
langes jõutreeningu osakaal 1-3%.
Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil
tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid.
annaabi.ee 
