Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Fakte Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla. Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna
"The Last Relic" inglise keeles "Poslední relikvie" tsehhi keeles "A lovag végakarata" ungari keeles "La dernière relique" prantsuse keeles "Viimeinen pyhäinjäännös" soome keeles "Taistojen mies" soome keeles "Stridernas man" rootsi keeles "Ultima relicv" rumeenia keeles "Die Letzte Reliquie" saksa keeles "Med ild og sverd" norra keeles "Pdja relikvija" - läti keeles Muid fakte filmi kohta Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla. Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud.[2] Tegelikult kinnitati Ivo Schenkenbergi rolli hoopis Leedu näitleja Juozas Budraitis. Õnnetu juhuse tõttu kukkus too filmivõtetel hobuse seljast ja