Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Tessini poeg (1654-1728) võttis 1680. a töö isalt üle.
Uus pargiplaan valmis 1681, selles on Prantsusmaalt laenatud detailid omanäolises
kompositsioonis. Kuninganna oli vaimustuses Le Nôtre'i aedade laiuvusest ja nende ilust. Ta
leidis selle keskaegse kindluse järve keskel ning asus sinna parki rajama. Loss või kindlus seisis
tõusval terrassil, peamiseks juurdepääs veelt oli ovaalikujulise sadama kaudu lossi idaküljel. Park
moodustas pikliku ristküliku 700x175 m, laius lossist läänes ning selle Versailles' mõju oli
silmnähtavalt suurem kui ühegi teise Rootsi lossipargi juures. Peene parteri moodustasid
pukspuumustrid, ääristatuna pügatud puudest ja lilledest - sama muster, mis Vaux-le-Vicomte's.
Keskmes paikneb bassein Herkulese purskkaevuga. Peale seda, mõned astmed allpool, tuleb
veeparter - kaheksa ümmarguse basseini ja purskkaevuga. Selle lõpus asub üks neist
veekaskaadidest, mis võeti prantsuse aedadesse üle Itaaliast