Muraka ja Puhatu soostik
12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega
kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis
ning kuivendust ei toimu. [], []
Muraka raba
Tegemist on Muraka soostiku ühe põhilisema osasid. Ta on ümbritsetud pea kõikjalt
metsadega, vaid kirdes piirneb ta Ratva rabaga ning põhjas Lipu sooga. Läänes on Muraka
raba piiriks Tagajõgi. Kujult meenutab ta võrdhaarset kolmnurka ning selle pindalaks on
umbes 7000ha. Muraka rabas hakkas kehtima alates 1957a.'st vabariiklik botaaniline-
zooloogiline kaitseala ning 1981a.'l sai sellest sookaitseala. Seal levib Kirde Eestile
iseloomulik ürgne loodusmaastik. Turbalasundi paksus on keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m.
Erinevate looduslike tingimuste tõttu on koostis muutuv ja mitmekesine. Antud alal leidub
palju erinevaid kaitsealuseid ja haruldasi looma- ning taimeliike. []
Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia