saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 70008000 elanikku, Tartus 50006000. · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi. · Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks" Katoliku kirik ja usupuhastus: Kirikukorraldus Eesti alal: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne piiskopkond.
Lapsed jäeti mõnikord ellu, et neid siis Venemaal müüa. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Juba sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 70008000 eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse veel jäänud 150 000170 000 inimest. ERINEVUSED JA SARNASUSED 4. Maarahvas Kuid Põhjasõda oli rahvaarvule eriti laastav. Lisaks 1710
annaabi.ee 
