Väetamine ja keemilised elemendid taimes
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
Esialgu oli suureks probleemiks tolmjate lubiväetiste põllule toimetamine, sest puudus vastav
tehnika ja tehnoloogia. Lahendus tuli 1964. aastal, kui nende transport ja külvamine lahendati
pneumaatiliste tsemendiveotsisternide baasil. Nõukogude aastatel jõuti Eestis teha kuni 6
lupjamise ringi ja näiteks 1968. aastal lubjati 70000ha, mis rahuldas täielikult happeliste
muldade lupjamise vajaduse.
Kuna tolmpõlevkivituhas on neutraliseerivaid ühendeid enamasti oksiididena, siis soovitatakse
mulda lubjata tolmpõlevkivituhaga vähemalt 2 nädalat enne kultuuride külvamist või taimede
istutamist.
Taludes kasutamiseks on eriti perspektiivsed killustikutööstuse saadused paekivi- ja
dolomiidijahu. Nende lubiväetiste neutraliseerimisvõime on ligikaudu 95% CaCO3 –na ja lisaks