Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu tekivad savimineraalid. Mulla horisanti ilmuvad hallid-sinakad gleipesad v6i horisont). Looduslikult levisid harjuslavamaa p6hjaosas loometsad, mis on aga inimese poolt h2vitatud. Loometsa j22nusk: Jyri Tammik (looduskaitseala) Looduslikud on mingil m22ral laanemetsad. P-osas pool-looduslikud aruniidud, mis on v2ga liigirikkad(r2hkmullad). Keila ymbruses on levinud p66sasmarana(valged, kollased 6ied) loopealne alvar, mis on loodukaitse all. Laialt on levinud soometsad, sooniidud. Ylekaalus on madal-ja siirdesod (kartsialad). J6gede kallastel on levinud luhaniidud. LOODUSKAITSE: objekt v6i ala. MAASTIK 1.mistahes suuruse ja keerukusega looduslik-territoriaalne systeem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikus toimuva aine
..(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel) Segapungad millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel) Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad sirged, pikad 1a oksad Viljaoksad lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi Generatiivorganid: Õis, vili ja seeme Õis : · Õiepungadest arenevad katteseemnetaimedel õied ja õisikud.