Puiduteaduse konspekt eksamiks
Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel
pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad kiiresti. Puud ajavad
okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Männi vananend okas vahetub aga uuega iga 3..4 aasta
tagant, kuuseokka eluiga ulatub aga 4...6aastani.
Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Puit koosneb peamiselt traheiididest (90..95%). Nende ülesandeks anda puule
mehaanilist tugevust ja on alla toiteaineid juhtivaks organiks (trahheiisi keskmiseks pikkuseks on kuusel 3...4 mm, männil 2..3 mm ja laius 0,02 mm).
Okaspuude puidurakud on ühtlasema asetusega kui lehtpuude omad, sest puidu põhiosa moodustavadki peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid, mis täidavad