Võru linna juubelipidustused
40
Pullat, 1984, lk 82.
14
Linna suurimaks tuluallikaks oli maksud (kuni 86%) ja kuluallikatest suurimad oli haridus ja
hoolekanne (kuni 60%), heakord (23%) ja omavalitsusasutuste ülalpidamine (10%).
Majanduskriisi olukorras kärbiti väljaminekuid.41
Välimus. Võru linn taotles territooriumi suurendamist, ka volikogus kiideti see heaks 1934.
aastal, kuid riigivanema otsus tuli alles 1937. aastal laiendada linna administratiivpiirkonda
686ha võrra. Uued piirid hõlmasid Võru mõisa maid, Võrusoo piirkonda, raudteejaama
alevikku, kasarmuid jaama taga, osa Kubija suvilatest. Linna elamute arv kasvas u 150 võrra.
Enamus elamuid olid endiselt ühekorruselised puitelamud. Linnatänavad olid sillutatud
munakividega. Kõnniteed olid laotud tellistest ja turuplatsi ümbruses olid valatud tsemendist.
1938. aastal sai valmis Võru Maavalitsuse hoone ja 1939. aastal Eesti Panga hoone.42
Elanikkond. Rahvaloenduse andmeil oli 1934
annaabi.ee 
