Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastab samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 4,7cm x 250m= 1175m, seega 4,7 cm kaardil vastab 1175m looduses. Täpselt sama kordan ka teiste joonte pikkustega ning teiste mõõtkavadega. Kaardilt
Sellele koordinaatsüsteemile tugineb ühtne Balti kaardisüsteem. Kaardile on kantud see 10×10 cm võrk musta värviga. Et saada teada punkti B X-koordinaati, tuleb kaardilehelt leida sellele punktile lähima lõunapoolse ristkoordinaatide võrgu joone väärtus ja sellele liita juurdekasv (∆x). Juurdekasv näitab, kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Punkti B X-koordinaat (1 cm vastab 500 m): XB=6 455 000+∆x=6 455 000+(1,35 × 500)=6 455 675m. Y koordinaadi leidmiseks samale punktile tuleb kaardilehelt leida punktile lähima läänepoolse koordinaatvõrgu joone väärtus ja sellele liita juurdekasv (∆y). Juurdekasv on kaugus lähimast läänepoolsest koordinaatvõrgu joonest punktini B. Punkti B Y-koordinaat: YB=695 000+∆y=695 000+(1,20 × 500)=695 600m. Punkti A geodeetilised koordinaadid leitakse valemite BA=BS+∆B
annaabi.ee 
