ka väg a pikk rannajo o n. · Ve s i mäng ib Jaapani maas tikupildis ja jaapanlas te e lus väg a s uurt ro lli. · Jaapanis o n palju mäe s tike s t, me ts avahe lt alg avaid jõ g e s id. Jõed ja järved · Jaapani pikimad jõ e d o n S himano (367km) ja Is hikari(268km) · Enamik jõ e d s aavad alg us e mäg is te s t me ts ade s t, mis o n Jaapanile is e lo o mulik. · Jaapani s uure mad järve d o n Biwa(670km²), Kas umig aura(167,6km²) ja S aro ma(151,9km²) Veetaseme kõikumine · Ve e tas e me tõ us o n kindlas ti s uve kuude l, kuna s iis o n vihmaho o ae g , mis hakkab s e al maikuus t ning ke s tab ke s kmis e lt 6 nädalat. Pe ale s e da ag a vihm taandub ning te mpe ratuur tõ us e b. S e e tõ ttu pe ale vihmaho o ae g a ve e tas e ka natuke ne lang e b. Siseveekogud ja majandus · S amuti o n Jaapanis ka lae vatatavaid järvi, mida
Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. 1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.
Esineb ka mandritel, mida nimetatakse mandriliseks riftiks. Näiteks Ida-Aafrika murrangute vöös koos Punase mere, Surnumere ja Baikali järve piirkonnaga. Venituspingete tõttu tekivad riftid, mille tulemuseks on pangasmäestikud. [], [], [], [] Lisaks toimuvad maavärinad ka subduktsioonivööndites ehk Benioffi tsoonis, kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (toimuvad kuni 670km sügavusel) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Laamade liikumise tüübid (http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fault_types .png ) Vulkaaniline maavärin Vulkaanilisest tegevusest põhjustatud maavärinad ei ole nii levinud, kui seda olid tektoonilistest liikumistest kaasnenud tõuked
Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.
India mandrilaama põrge põhjustab aasias ,,neotektoonilise aktiviseerumise" hakkavad tekkima uued laamad. Mandrite triivi näitab ka nende magnetline uuring, mis näitab mingi koha asukohta magnetpooluste suhtes. Magmaliigid sõltuvalt lähteallikast : Andesiitne magmatism - ookeaniline maakoor, mis subdukteerub. Basaltne magmatism vahevöö, ookeanide keskahelikes. Graniitne magmatism - mandriline maakoor Subduktsioonivööndi maavärinad ulatuvad kuni 670km sügavuste kolleteni sügavamal subduktsioonikeel sulandub vahevöösse. Seismotomograafiline pilt annab aimu maa sisemuse materiali temperatuurierinevustest. Enamus subduktsioonikeeli lagunevad umbes 700km sügavusel, aga on võimelised jõudma ka kuni maa välistuumani. Maateaduste alused I (28.sept) Kuumad täpid piirkonnad, kus süvavahevöö magmadiapiirid(pluumid) tõusevad maa pinnale. Need ei osale laamade triivis ja levivad laamade piiridest sõltumatult
annaabi.ee 
