Fibonacci jada (referaat)
Fibonacci arv tähistatud kujul Fn. Kuigi tanapäeval on teada juba jada üldliikme
valem (nn. Binet' valem, (1.1)), Defineerimisel on siiski vaja paika panna ka kaks
suvalist elementi. Tavaliselt fikseeritakse F0 = 0 ja F1 = 1. Fibonacci arve on
uuritud juba 13. sajandist peale. Nimelt saab nende abil üpris hästi kirjeldada
paljusid looduslikult kulgevaid protsesse. Samuti on kahe järjestikuse lõpmatusele
laheneva indeksiga Fibonacci arvu jagamisel saadav suhe
= 1+521, 618034 juba antiigist saati olnud kasutuses kunstis, kus seda
peetakse koige harmoonilisemaks suhteks kahe pikkuse vahel (nn. kuldloige).
Lisaks on arvud ise seotud mõningate kombinatoorika ja paljude tõenäosusteooria
probleemidega (ka praktilise tõenäosusteooria, nt ruletiteooria, börsi liikumise
teooriatega), samuti on nad leidnud kasutust informaatikas (nt. Fibonacci otsing,
kui parandatud versioon kahendotsingust, mõnede algoritmide keerukuse
hindamine).
annaabi.ee 
