Valgejänes
võivad nad olla kuni 70 isendist koosnevate seltsingutena (nt eriti headel
toitumisaladel, lumevälja servades). Emased jäävad imetamis perjoodil poegade
lähedale. Emaloom hoiatab poegi ohu eest klõpsuvate häälitsustega (mida tehakse
hammastega). Võitlemisel kasutavad valgejänesed tagakäppi (löögid) ja eeskäppi
(poksimine). Neil on väga hea kuulmine ja hea haistmine. Nad võivad joosta kuni
64km/h.
Sigimisperiood on valgejänestel veebruarist augustini. Pesakonnas on 1-5vahel ka
kuni 13 poega. Külmemas kliimas on pesakonnad suuremad. Vastsündinud poegadel
on karvkate täielikult olemas ja silmad avatud. Peale poegimist lahkub emajänes
kohe poegade juurest ja käib neid ööpäevas ainult paaril korral imetamas. Õhtul
enne pimedust ja hommikul ennem päikese tõusu. Nii ei leia vaenlased emajälgede
järgi poegi üles. Piimast võõrduvad pojad kolmenädalaselt. Eluiga on valgejänestel
kuni 13 aastat. Valgejäneste suurimad vaenlased on rebane, hunt, ilves ja
annaabi.ee 
