Rekombinantsed peptiidid ja kloonimine
järjestuse ekspresseeritakse. Seejärel bakteriraku lõhutatakse, jäädes vektori huvipakkuva
järjestusega, mille saadakse sekveneerimisele. Iga etapi kontrollitakse elektroforeesi abil, samuti
igat puhastamisetappi kontrollitakse mõõdetes kontsentratsiooni.
Sekveneerimisel toimub nukleotiidse järjestuse määramine kas Sangeri või Maxam-Gilberti
meetodi abil. Kas keemiliste reaktiivide või ensüümide abil. Maxam ja Gilbert: Ühe proovi kohta
5reaktsiooni: G; G+A; T+C; C: A>C - töödeldakse reaktiividega; lõhutatakse juppideks. Saadud
DNA fragmendid kantakse geeli peale. (Miinuseks: kui 3 nukleotiidi järjest, halvasti lahutuvad;
raske määrata)
Sanger: kontrollitakse DNA sünteesi ensüümide abil. Dideoksünukleotiidid (OH asemel H --- seega
ei ole võimalik sinna uue nukleotiidi lisada; seega süntees selle juures katkeb). Proov jaotatakse
4ks reaktsiooniks: igas reaktsioonis on kõik dNTP ning 1 ddNTP-st (ddATP, ddCTP, ddGTP,
ddTTP)