Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon
(koosnevad C-st ja H-st, võivad sisaldada ka O-d, mis pole otseselt seotud H-ga). Nt
süsivesinikud, halogeeniühendid, rasvad, eetrid (praktiliselt vesiniksidemeid vee
molekulidega ei anna), suurema süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped (neil
pikk hüdrofoobne „saba”). Hüdrofoobsed ained lahustuvad hästi mittepolaarsetes
lahustites (nt eeter, bensiin, benseen).
Eelnevate aastate riigieksamite vastused, http://goo.gl/5jg4Yo, 17.02.2014.
Apolaarsed ehk hüdrofoobsed aminohapped, mis ei sisalda laetud rühmi ja on seega
hüdrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Need aminohapped on sageli valgu ruumilises
struktuuris sisemuses, olles üksteise läheduses ja tõrjudes vett eemale.
B. Lewin “Genes” V ja VI väljaanne, http://goo.gl/LM6aOH ,17.02.2014.
Molekulide erinevad struktuuriosad (süsivesinikahelad, funktsionaalsed rühmad jne)
võivad põhjustada aine hüdrofiilsust voi hüdrofoobsust.
M
annaabi.ee 
