Kirjandusteaduse alused
31.Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20.sajandi II poolel (formalism,
funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole
tänapäeval)
Kirjandus on kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga).
16
Õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Kirjanduse
sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, zanr) ja diakroonilised struktuurid (5faasi,
müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) Lääne kultuuri ajaloo mudel kui
allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest,
mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus EI OLE üks
ühiskonnas käibel olevaist praktikatest.
1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutustest.
a) Dekonstruktsiooni, uushistoritsismi (ka ,,uus" kirjanduslugu fookuses väikesed