Uusaeg Eestis
1819. võisid Liivimaa talupojad end raha
eest väeteenistusest vabaks osta. Põhja-Eestis alles 1861.aastast.
Nekrutite varustamine raha, teemoona ja riidevarustusega oli kogukonna kohustus. Mõisnikul õigus
karistada allumatuid talupoegi nekrutiks andmisega.
Nekrutivõtmistele lisandusid sõjaajal veel teenistus maakaitseväes, ka vägede majutamise,
moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused.
1874. kehtestati üldine sõjaväekohustus, mis lühendas teenistusaega 3-5aastani.
Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine ja muud tööd vallas
(kirikumaks).
Passikorraldus
Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati
talurahvale vähe, neid vormistati kubermanguvalitsuses.
1889. kihelkonnakohtud ja adra-ning sillakohtud jälgisid passikorra täitmist ja pidasid ka passide
registreerimis raamatuid.
Talupoegade liikumisvabadus hakkas takistama ühiskonna majanduslikku edenemist.
1863