Lõpuks sai Spartacusel jalg haavata ja kaua ta ühel jalal vastu ei pidanud. Ta piirati sisse ja tapeti. Orjade ülestõus oli lõpuks maha surutud ja tuhended orjad, kes kätte saadi, löödi Via Appia äärde teiste orjade hirmutamiseks risti. Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Tal oli vaja roomlast poolehoidu niiet ta lasi taastada Mariuse kujud. Aastal 59eKr valiti ta konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Ta oli Vana-Rooma
Rõhutada tuleb et ta pole kirjutanud ühtegi teost Rooma ajaloost, aga tema teosed heidavad sügavat pilku Rooma ajaloole ja poliitikale. Teine 1saj autoritest, kes on oluline on Caesar (100-44eKr). Caesaril on olulisemad 2 teost: ,,märkmed gallia sõjast" ja ,,märkmed kodusõjast". Gallia sõja märkmetes ta kirjeldab seda ja õigustab oma osa selles, ennast õigustab ta ka teises teoses, kus ta endalt proovib süüd maha pesta süüdistades oma poliitilisi vaenlasi. Titus Liviusega (59eKr-17pKr) algab Rooma ajaloo kirjutamises uus periood. Ta sündis Pataviumi linnas ja võib arvata, et pärines jõukast perekonnast kuna ta sai hea hariduse. Ta oli keiser Augustuse sõber, aga ei sekkunud poliitikasse ega sõjalistesse küsimustesse. Ta kirjutas ka filosoofilisi traktaate, mis aga olid mõeldud väikeses ringkonnas levimiseks ja pole ka säilinud. Livius hakkas Augustuse ärgitamisel koostama kogukat teost Rooma ajaloost, see teos ,,Alates
annaabi.ee 
