Dendroloogia
neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett.
H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid)
moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti
Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus
aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on
meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja
512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste
omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on
nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik
hilis- ja varakülmade suhtes.
Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile
annaabi.ee 
