Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St
segu, mida nimetakse laavaks lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakaid, mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab iga purske ajal. Kõige kõrgem tegevvulkaan on Cotopaxi (5896m) ja asub Ecuadoris. Vulkaani kõrgemas osas (4700m-st alates) on vaid igilumi ja liustikud. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha mullitades pinnale kerkib, tekivad pulbitsevad mudavulkaanid